Enamiku vastus on tõenäoliselt kiire ja konkreetne: EI. Ja miks peakski? Ega see katus väga ei huvita ka, kui just ühistul pole plaani sinna mingit uuemat sorti uusarenduse stiilis päikesevõtuterrassi ehitada. Üldiselt – mida igapäevaselt ei näe ja ei kasuta, see mõttes ei mõlgu.
Aga miks peaksid sina – eriti kui oled ühistu esimees või juhatuse liige – korraks pilgu üles tõstma?
Sest katusel kehtib karm seadus: kui sa regulaarselt väikeste muredega ei tegele, on sul varsti kaelas üks väga suur mure. Ja siis hakkab see teema ka neid korterielanikke, keda katus siiani täiesti ükskõikseks jättis, huvitama. Ja uskuge mind, ülima kirglikkusega! Sest järgmisel üldkoosolekul hakatakse nende rahakotist ühistu kulurea “katuse kapitaalremont” katteks väga suurt suutäit himustama.
Mis seal katusel siis on ja kuidas see meile kulusid tekitab?
Linnud ja lehed = katkine katus
Kui me räägime kevadistest kahjudest, siis asi pole lihtsalt “koleduses”. Päris elus näeb pilt pärast talve ja kevadist tärkamist välja selline:
- Kajakad mängivad ehitajaid: Te ei usuks, kui suuri kive kajakad katusele tassivad, et oma pesi kindlustada. Kui tuul neid kive mööda lamekatust veeretab või keegi seal peal kõnnib, toimib see nagu jäme liivapaber. Rullmaterjali sisse (bituumenisse) kuluvad märkamatult pisikesed augud.
- Happelised pommid: Lindude väljaheited ei ole lihtsalt silmale kole vaadata. Seal sees olev hape on niinivõrd vänge, et sööb otseses mõttes läbi bituumeni ja muudab katusekatte rabedaks nagu küpsis.
- Isetekkinud katusepark: Katuse põhjaküljed ja puude varju jäävad osad ei näe kunagi korralikult päikest. Seal lokkab sammal, mis hoiab vett sees nagu märg svamm – vuugid ligunevad lihtsalt lahti. Ja kui nüüd vaher õitseb ja need “helikopterid” sinna sambla sisse lendavad, on meil paari nädalaga katusel väikesed puud püsti. Nende juured trügivad igast praost sisse ja lammutavad katust seestpoolt.

Kodune ujula katusel ja laigud laes
Kogu see sodi – lindude tassitud oksad, kivid, sammal ja vahtraseemned – liigub esimese suurema vihmaga otse veetrappidesse ja drenaaži.
Kui trapid on seda sousti tihedalt täis, tekib ummistus. Järgmise kõva suvise vihmavalinguga ei pääse vesi minema ja katusest saab sekundiga bassein. Lamekatus pole mõeldud tonnide viisi seisva vee hoidmiseks. Kui vesi jääb katusel pidama, leiab ta varem või hiljem tee konstruktsioonidesse – ja siis ongi viimase korruse elanikul märg laik laes ja ühistu esimees saab kurja kõne.
Kuidas regulaarne hooldus katuse eluiga pikendab (ja elanike närve säästab)?
Katuse täielik vahetamine on kortermajale rahaline õudusunenägu – tuhanded eurod, pangalaenud ja aastatepikkune kohustus, mis paneb ühistu eelarvele tohutu põntsu. Unistus vähenenud remondifondimaksest haihtub sama kiiresti kui Eesti soe suvi.
Kui teha katuse hooldust regulaarselt igal kevadel, siis me tegelikult pikendame katuse eluiga aastakümnete võrra.
- Katuse eluea märkimisväärne pikendamine: järjepidev hooldus hoiab materjalid tervena ja lükkab suuri kulusid kaugele tulevikku. Raha sihtotstarbeline kogumine uue katuse ehituseks saab oodata ja olemasolev katus teenib maja korralikult edasi.
- Varajane märkamine: puhastamise käigus on kohe näha esimesed kulumismärgid – näiteks kas veetrapid on hakanud järele andma, tihendid murenema või rullmaterjali liitekohad ja vuugid talve jooksul rebenema. Pisivigade parandamine enne suuri investeeringuid säästab tuhandeid eurosid.
- Katus saab hingata: kui me peseme maha happelise linnusodi, teeme korraliku samblatõrje ja korjame prügi kokku, kestavad materjalid üldiselt nii kaua, kui tootja on ette näinud.

Kui ise tööd teha ei soovi, siis saame teid aidata
- Teeme põhjaliku prügikorje: korjame katuselt kokku lindude tassitud kivid, pesad ja risu. Puhastame veetrapid, et drenaaž töötaks nagu kellavärk ja katusest ei saaks suvel bassein.
- Teostame professionaalse samblatõrje ja pesu: eemaldame sambla ja tärkavad puujuured ning töötleme pinnad spetsiaalsete vahenditega, et eosed ja uued seemned ei saaks seal uuesti kanda kinnitada. Peseme puhtaks ka lindude tekitatud kunsti.
- Anname ausa ülevaate: juba katusel olles hoiame silmad lahti. Kui katusel on kohti, mis vajavad tähelepanu (mõni väsinud trapp või liitekoht), anname sellest teile kohe teada – rahulikult, ilma hirmutamata, et saaksite ühistu plaane ja eelarvet muretult juhtida.
Hoiame üheskoos maja katuse tervena ja pikendame selle eluiga, sest ennetada on alati kordades odavam (ja rahulikum!) kui sügisel avariitöid ja vihaseid elanikke kantseldada.
Kui sa ei ole kindel, mis seisus on sinu katus, siis kirjuta või helista meile – tuleme, vaatame katuse üle ja teeme selle suveks korda!



