Oleme oma töös näinud igasuguseid maju. Ja kui aus olla, siis pole me veel kohanud ühtegi ühistut, kus kõik oleks 100% korras. Sageli on seis selline: ühistu esimees loodab, et ehk peab veel selle talve vastu ja korteriomanik arvab, et kui kraanist vett tuleb, pole põhjust muretseda.
Tegelikult on nii, et santehniliste süsteemide korrasolekut hakatakse hindama alles siis, kui meie tavapärased mugavused (nt jooksev puhas vesi) ära kaovad. Meie kogemus näitab, et peaaegu igas majas on see üks “nõrk koht”, mis on justkui ootel – olgu see siis keldris peidus olev roostesõlm või kellegi korteris valesti kokku pandud äravool.
Defekteerimine ja selle kasutegur?
Defekteerimine ei ole lihtsalt paberite täitmine. Me käime maja läbi, vaatame üle veesõlmed, püstakud ja kanalisatsiooni. See annab ühistule pildi ette tegelikust olukorrast:
- Lõpp oletustele: Te ei pea enam koosolekul vaidlema, kas püstakud vajavad vahetust sel aastal või kümne aasta pärast. Me ütleme otse, mis seisus need on.
- Rahaline võit: Üks korralik avarii keldris või püstaku purunemine keset ööd maksab kordades rohkem kui see, et me käime korra maja läbi ja teeme vead selgeks.
- Korteriomaniku süda on rahul: Me anname korteris käies konkreetselt nõu – kas vannitoas tilkuv kraan või imelikult ühendatud pesumasin on ohutu või tasub see kohe korda teha. Kellelegi ei meeldi naabri remonti kinni maksta ja oma sääste ootamatu avarii peale kulutada.
Me ei piirdu ainult keldri ja püstakutega
Paljud arvavad, et kui keldris on uued torud, siis ongi mure murtud. Tegelikult on see alles pool võitu. Meie kogemus näitab, et suurimad jamad saavad alguse hoopis korterite seest, kuhu ühistu silm tavaliselt ei ulatu. Sellepärast lepime korteriomanikega aja kokku ja käime defekteerimise käigus läbi kõik korterid uksest ukseni.
See tähendab, et vaatame üle kõik, mis vett peab ja liigutab:
- WC-potid ja loputuskastid: Kas kuskilt immitseb vaikselt või on poti vesi pidevas “jooksus”?
- Segistid ja dušid: Kontrollime üle köögi ja vannitoa segistid ning nende ühendused.
- Veemõõtjad ja kraanid: Arvestite juures olevad liitmikud on tihti just need kõige nõrgemad kohad.
- Eritööd ja saunad: Kui keegi on oma käel sauna ehitanud või “huvitavaid” lahendusi kokku keeranud, siis vaatame, kas need on ka päriselt ohutud.
- Kanalisatsioon: Kas äravool on puhas või on kuskil märke, et varsti on uputus käes?
Peidetud mured: “vaba vesi” ja salajane põrandaküte
Lisaks tehnilistele vigadele tulevad korterites käies tihti välja asjad, mis kergitavad terve maja arveid. Pole haruldane, et leiame veevarguse tunnuseid või avastame, et keegi on omavoliliselt ehitanud põrandakütte sooja vee püstaku ehk tarbevee peale. Päris palju oleme kuulnud lauseid “ma ostsin selle korteri nii ja ei tea midagi” või “olen ainult üürnik”. Kahjuks need vabandused ei päde ja tegevuse eest tuleb vastutus võtta.
See ei ole ainult ebaaus teiste elanike suhtes, kes selle kinni maksavad, vaid sellised omavolilised lahendused löövad kogu maja veesüsteemi tasakaalust välja. Meie töö on need kohad üles leida ja ühistule aus ülevaade anda.
Igal majal on oma “üllatus”
Me ei tule näpuga näitama ega kedagi süüdistama, vaid aitame ennetada seda hetke, kus peab hakkama naabri remonti kinni maksma või imestama, miks ühistu veearved nii suured on. Oleme näinud küllalt neid olukordi, kus üks vana ja väsinud ühenduskoht põhjustab terve püstaku ulatuses jama. Meie töö on need kohad üles leida enne, kui vesi korterisse või keldrisse jõuab.
Me ei hakka siin konkreetsid aadresse ette lugema, aga teostame seda tööd pidevalt ja näeme, et see väike kontroll säästab ühistule ja omanikele tuhandeid eurosid ning kuhjaga närve.
Kuidas edasi? Kui tunned, et ka sinu kortermaja vajaks üht põhjalikku kontrolli ja ühistul puudub tegelik ülevaade, mis seisus torustik korterites ja keldris tegelikult on, siis võta meiega ühendust. Tuleme kohale, vaatame süsteemid üle ja teeme selgeks, mis on kriitiline ja mis kannatab veel oodata.
Hoiame torud kuivad ja närvid puhkeasendis.
