Suve algus toob kortermajadesse tavaliselt petliku rahu. Küttearved on unustatud, radiaatorid külmad ja elanike mõtted rannas või suvilas. KÜ juhatuse ja torumeeste jaoks on suvi aga aasta kõige kiirem ja kriitilisem aeg. Käes on ainus aken aastas, mil saab kortermaja suuremaid torusüsteeme hooldada, tühjendada ja remontida ilma, et terve maja peaks keset talve külmetama ja vihaseid kõnesid tegema.
Oleme viimasel ajal palju rääkinud küttesüsteemide ebaefektiivsusest ja sellest, kuidas Baueri tehnoloogia aitab süsteeme puhtana hoida ning küttekulusid kontrolli all hoida. Kuid tehnoloogia saab teha oma tööd vaid siis, kui maja “raudvara” ehk torud ja ventiilid on töökorras.
Vaatame nüüd otsa praktilistele töödele, mis tuleks suvekuudel ette võtta, et talv mööduks ilma avariideta.
1. Torustiku kaamerauuring – näe probleeme ette, mitte siis, kui kelder ujub
Kõige hullem on investeerida tuhandeid eurosid remonti, mida tegelikult vielä vaja pole, või vastupidi – magada maha hetk, mil roostetanud toru on kohe-kohe järele andmas. Siin tuleb appi torustiku kaamerauuring.
Keldri- ja püstakutorud ei hakka lekkima üleöö. Enne on seal praod, ummistused või varjatud roostepesad. Suvel on parim aeg lasta meil spetsiaalse kaameraga torude sisse vaadata. Me ei pea midagi lõhkuma – kaamera näitab ekraanil täpselt ära, millises seisukorras torustik seestpoolt on. KÜ juhatusele on see kuldaväärt tööriist: te teate täpselt, kas sügisel on oodata üllatust või on torudega kõik korras. See hoiab ära tühja närvikulu ja ootamatud avariitööde arved.
2. Küttesüsteemi tühjendamine ja radiaatorite vahetus (Viimane hetk!)
Kui mõnel korteriomanikul on plaanis radiaator välja vahetada või ühistul on vaja remontida küttermagistraale, siis nüüd on aeg tegutseda.
Talvel tähendab ühe radiaatori vahetus terve trepikoja või maja küttekontuuri tühjendamist. See on kallis, tülikas ja teiste elanike vastuseisu tõttu sageli võimatu – keegi ei taha jaanuaris külmas istuda. Suvel on süsteemid küll korrosiooni vältimiseks vee all, kuid nende ajutine tühjendamine remonttöödeks on kordades lihtsam.
Meeldetuletus omanikele: Radiaatori vahetus ei ole “oma lõbuks” tegevus – see peab alati olema ühistuga kooskõlastatud, sest tegemist on maja ühise küttesüsteemi osaga.
3. Need neetud keldri sulgventiilid ja peakraanid
See on kortermajades üks suurimaid “peidetud” pomme. Kui korteris lõhkeb pesumasina voolik või segisti, on vaja vesi kiiresti kinni keerata. Kui aga keldris asuvad sulgventiilid on vanad, roostetanud ja ei sulgu lõpuni, ujutatakse üle mitu korrust, enne kui abi kohale jõuab.
Suvi on ideaalne aeg lasta meil kõik maja sulgventiilid üle kontrollida ja vajadusel uute, töökindlate kuulventiilide vastu vahetada. Kui ventiil ei pea, on talvel õnnetuse korral kahjud kordades suuremad.
4. Soojasõlme läbipesu ja seadistamine
Soojasõlm on kortermaja süda, mis suvel töötab poole koormusega (ainult sooja tarbevee jaoks). See on parim hetk soojusvahetite läbipesuks ja pumpade kontrolliks enne uut kütteperioodi. Kui ühistul on plaanis paigaldada Baueri seadmed või teha süsteemile uut tüüpi seadistusi, on suvised hooldustööd selleks parim eeltingimus. Korralikult hooldatud soojasõlm tagab sügisel madalamad küttearved ja hoiab ära olukorra, kus esimese külmakraadiga jääb maja kütet ootama, sest süsteem on umbes.
Ennetus on kordades odavam kui öine avariiväljakutse
Kinnisvarahooldus ja santehnilised tööd ei tohiks olla “tulekahju kustutamine”, kuigi tavaelus kipub see nii olema. Tõeline sääst ja KÜ esimehe meelerahu tulevad ennetusest. Suvel tehtud investeering kaamerauuringusse või ventiilide vahetusse hoiab ära olukorra, kus detsembrikuises pakases tuleb maksta topelthinda avariibrigaadile. Tulevikule mõtlev ja ettenägelik KÜ esimees ja juhatus oskavad neid muresid ennetada.
Kas teie kortermaja on sügiseks valmis? Kui korteriühistul või omanikel on plaanis suvised tööd või soovite torustiku reaalset seisukorda kaameraga kontrollida, võtke ühendust SanVek Groupiga. Vaatame üle, hindame olukorda ja teeme tööd ära kiirelt ning kvaliteetselt!
Rahulikku suve!
