Torustikud paiknevad sageli seina, põranda või pinnase sees. Kui tekib ummistus, leke või muu rike, pole probleemi põhjus ega täpne asukoht väljastpoolt näha. Samuti ei pruugi olla teada, kuidas toru konstruktsiooni sees kulgeb.
Sellises olukorras ei ole mõistlik hakata seina või põrandat oletuse järgi avama. Enne remonti saab torustikku uurida erinevate seadmetega, mis aitavad probleemi olemust ja asukohta täpsustada.
Torustike sondeerimine, kaamerauuring ja akustiline lekkeotsing ei ole üks ja sama teenus. Iga meetod vastab erinevale küsimusele ning keerulisema probleemi korral võib ühel objektil vaja minna ka kahte või kolme uuringut.
Mis on torustike sondeerimine?
Torustike sondeerimist kasutatakse torus oleva takistuse või probleemse koha asukoha määramiseks.
Torusse juhitakse painduva kaabli otsas olev väike veekindel sond. Kui sond ei pääse enam edasi, saab tehnik spetsiaalse vastuvõtjaga määrata, millise seina-, põranda- või maapinna osa taga sondi ots asub.
Sanveki kasutuses oleva sondi kaabli pikkus on kuni 30 meetrit ning sondipea läbimõõt ligikaudu 8 mm. Väikese läbimõõdu tõttu võib sond pääseda kohtadesse, kuhu torustiku kaamera ei mahu.
Sondeerimise peamine eesmärk on vähendada ebavajalikke lammutustöid. Kui probleemse koha asukoht on kindlaks tehtud, saab seina, põranda või torustiku avada võimalikult täpselt sealt, kus remonti on vaja teha.
Kuidas sondeerimine toimub?
- Sond viiakse torusse olemasoleva ligipääsuava kaudu.
- Kaablit lükatakse edasi, kuni sond jõuab takistuseni või ei pääse muul põhjusel edasi.
- Sondi ots saadab elektromagnetilist signaali.
- Tehnik liigub vastuvõtjaga mööda seina, põrandat või maapinda.
- Signaali tugevuse järgi määratakse sondi otsa asukoht.
- Probleemne piirkond märgitakse enne remonditööde alustamist.
Sond ei näita, millise takistusega on tegemist. Kui sond enam edasi ei liigu, võib põhjuseks olla ummistus, toru ahenemine, deformatsioon, järsk põlv, kitsas ühendus või mõni muu takistus.
Seega vastab sondeerimine eelkõige küsimusele:
Kus asub koht, millest sond enam edasi ei pääse?
Millisesse torusse sondiga pääseb?
Sondi ots on ligikaudu 8 mm läbimõõduga, kuid see ei tähenda, et sond läbib automaatselt iga sellest suurema toru.
Sondi edasiliikumist mõjutavad:
- toru siseläbimõõt;
- toru materjal;
- sondipea jäiga osa pikkus;
- kaabli painduvus;
- põlvede arv ja järskus;
- toru kitsad ühenduskohad;
- torus olevad setted ja takistused;
- torustiku kogupikkus.
Sirges torus võib sond liikuda ka üsna väikeses läbimõõdus. Mitme järsu põlve või kitsaste liitmikega torustikus võib selle liikumine olla piiratud. Metalltorud, raudbetoon ja muud ümbritsevad materjalid võivad mõjutada ka sondi signaali tugevust.
Seetõttu hindab tehnik sondi kasutamise võimalikkust iga objekti ja torustiku järgi eraldi.
Mis on torustiku kaamerauuring?
Kaamerauuringu ajal viiakse torusse valgustusega kaamerapea, mille kaudu näeb tehnik toru sisemust ekraanilt.
Kaamerauuringuga võib näha:
- ummistuse põhjust;
- torusse kogunenud setteid;
- rasva ja muud mustust;
- torusse sattunud võõrkehi;
- pragusid ja kahjustatud ühendusi;
- toru vajumist või deformatsiooni;
- puujuurte tungimist torustikku;
- toru sisepinna üldist seisukorda.
Kõige lihtsamalt öeldes aitab kaamerauuring mõista, mis toru sees toimub, kuid sondeerimine aitab määrata, kus probleemne koht konstruktsiooni suhtes asub.
Millisesse torusse kaameraga pääseb?
Sanveki kaamerapea läbimõõt on ligikaudu 23 mm. Kaamera võib füüsiliselt mahtuda ka üsna väikesesse sirgesse torusse, kuid praktiliselt sobib see eelkõige alates 40–50 mm siseläbimõõduga torude uurimiseks.
Kaamera sobib hästi näiteks:
- kanalisatsioonitorudesse;
- kinnistusisestesse välistrassidesse;
- sademeveetorudesse;
- drenaažitorudesse;
- kortermajade püstakutesse;
- keldrikorruse horisontaalsetesse torudesse.
Ka kaamera ei pääse igale poole. Kaamerapea võib küll toru avast sisse mahtuda, kuid jääda esimese järsu põlve või kitsama liitmiku taha.
Kaamera liikumist võivad takistada:
- mitu järjestikust põlve;
- liiga järsk või kitsas liitmik;
- täielik ummistus;
- toru tugev deformatsioon;
- torusse kogunenud rasv ja sete;
- kaamerapea ette kogunev mustus;
- sobiva ligipääsuava puudumine.
Väikese läbimõõduga tarbevee- ja küttetorustike uurimiseks ei pruugi 23 mm kaamerapea sobida. Uuringu võimalikkus sõltub alati konkreetsest torustikust.
Mis vahe on sondeerimisel ja kaamerauuringul?
Sondeerimine ja kaamerauuring täidavad erinevat ülesannet.
Kaamerauuring näitab, milline probleem toru sees asub. Sondeerimine aitab määrata, kus see probleemne koht ruumis paikneb.
Näiteks võib kaamerauuring näidata, et kanalisatsioonitoru on deformeerunud või ühenduskohast kahjustatud. Kaamerapildilt on näha probleemi olemus, kuid sellest üksi ei pruugi piisata, et otsustada, millisest põranda- või seinaosast torule ligi pääseda.
Sellises olukorras saab sondeerimisega määrata probleemse koha asukoha enne konstruktsiooni avamist.
Mis on akustiline lekkeotsing?
Akustilist lekkeotsingut kasutatakse eelkõige surve all olevate vee- ja küttetorustike peidetud lekete leidmiseks.
Kui vesi pääseb surve all olevast torust välja, tekitab see heli ja vibratsiooni. Lekkeotsinguseade aitab seda heli tuvastada ning määrata piirkonna, kus lekkekoht tõenäoliselt asub.
Akustiline lekkeotsing ei vaata toru sisse ega otsi torus olevat takistust. Selle ülesanne on vastata küsimusele:
Kus võib asuda peidetud veeleke?
Lekkeotsingu tulemust võivad mõjutada toru materjal, veesurve, lekke suurus, ümbritsevad konstruktsioonid ja taustamüra. Seetõttu hindab tulemust tehnik koos objekti ehituse ja torustiku paiknemisega.
Millist teenust millise mure korral valida?
| Kliendi mure või olukord | Sobiv uuring | Mida uuringuga teada saab? |
|---|---|---|
| Torus on takistus ja enne remonti on vaja teada selle asukohta | Torustike sondeerimine | Koht, kuhu sond välja jõudis või kus selle liikumine peatus |
| Ei ole teada, kuidas toru seina, põranda või pinnase sees kulgeb | Torustike sondeerimine | Sondi asukoha kaudu saab täpsustada torustiku võimalikku kulgemist |
| Kanalisatsioon ummistub korduvalt | Kaamerauuring | Kas põhjuseks on sete, võõrkeha, vajunud toru, halb ühendus või muu kahjustus |
| Toru on küll puhastatud, kuid ummistuse põhjus jäi ebaselgeks | Kaamerauuring | Toru sisemine seisukord ja ummistuse võimalik põhjus |
| Enne remonti on vaja hinnata kanalisatsioonitoru seisukorda | Kaamerauuring | Nähtavad kahjustused, ühendused, setted ja deformatsioonid |
| Veearvesti liigub, kuigi vett ei kasutata | Akustiline lekkeotsing | Surve all oleva veetoru võimaliku lekke piirkond |
| Seinas või põrandas on kuulda veesarnast heli | Akustiline lekkeotsing | Võimaliku lekkekoha täpsustamine |
| Küttesüsteemi rõhk langeb ja nähtavat leket ei ole | Akustiline lekkeotsing | Küttetorustiku võimaliku lekkekoha otsimine |
| Kaamera näitab torus kahjustust, kuid pole teada, kust põrand või sein avada | Kaamerauuring ja sondeerimine | Kahjustuse olemus ning selle paiknemine ruumis |
| Torustiku kulgemine pole teada ja kahtlustatakse ka leket | Sondeerimine ja akustiline lekkeotsing | Toru võimalik kulgemine ning lekkepiirkond |
| Probleemi põhjus ja asukoht on mõlemad ebaselged | Mitme meetodi kombinatsioon | Tehnik valib uuringud ja nende järjekorra vastavalt objektil leitule |
Miks võib ühel objektil vaja minna mitut uuringut?
Üks seade ei vasta alati kõikidele küsimustele.
Kaamerauuring võib näidata toru sees olevat kahjustust, kuid ei pruugi anda piisavalt infot selle kohta, millise põranda- või seinaosa taga kahjustatud koht asub. Sondeerimine aitab selle asukohta täpsustada.
Akustiline lekkeotsing võib näidata tõenäolise lekkepiirkonna, kuid kui torustiku tegelik kulgemine pole teada, võib lisaks olla vaja sondeerimist või teisi uuringuid.
Meetodeid võib kasutada näiteks järgmises järjekorras:
- Kaamerauuringuga tehakse kindlaks, mis toru sees toimub.
- Sondeerimisega määratakse probleemse koha asukoht.
- Akustilise lekkeotsinguga kontrollitakse, kas surve all olevas torustikus esineb leke ja kus see tõenäoliselt paikneb.
Kõiki kolme uuringut ei ole igal objektil vaja. Sobiva meetodi või meetodite kombinatsiooni valib santehnik vastavalt torustiku tüübile, probleemi tunnustele ja sellele, millisele toruosale on võimalik ligi pääseda.
Mida peaks klient teenust tellides ütlema?
Klient ei pea enne ühenduse võtmist ise kindlalt teadma, kas vaja on sondeerimist, kaamerauuringut või akustilist lekkeotsingut.
Piisab, kui kirjeldate võimalikult täpselt:
- millal probleem tekkis;
- kas tegemist on vee-, kütte- või kanalisatsioonitorustikuga;
- kas toru on ummistunud või süsteemist kaob surve;
- kas kusagil on näha niiskust;
- kas probleemi asukoht on teada;
- kas sama mure on varem kordunud;
- kas torustiku kohta on olemas joonised;
- kas torustikule on olemas ligipääsuava.
Selle info põhjal saab santehnik hinnata, millise uuringuga alustada ja kas objektil võib vaja minna mitut meetodit.
Vähem oletamist ja ebavajalikku lammutamist
Torustike uuringute eesmärk ei ole ainult rikke leidmine. Sama oluline on saada enne remonti piisavalt infot, et töid saaks paremini planeerida.
Sondeerimine aitab määrata probleemse koha asukoha, kaamerauuring näitab toru sisemust ja akustiline lekkeotsing aitab leida peidetud lekkepiirkonda.
Õigesti valitud uuring või uuringute kombinatsioon võib vähendada lammutustööde mahtu, kiirendada remonti ja vältida terve seina või põranda avamist oletuse põhjal.
Kui te ei tea, millist uuringut teie torustik vajab, kirjeldage meile probleemi. Sanveki santehnikud aitavad valida olukorrale sobiva kontrollimeetodi.
Teostame torustike uuringuid Tartus ja mujal Lõuna-Eestis. Võtke meiega ühendust ning kirjeldage oma torustiku probleemi.
