Sügise alguses kordub kortermajades sageli sama olukord: maja küte on sisse lülitatud, aga üks radiaator ei taha kuidagi soojaks minna. Mõnikord on radiaator külm ainult ülevalt, teinekord soojeneb üks serv ja vahel on terve korter jahe. See ei tähenda alati, et radiaator on katki. Enne õhutamist, ventiilide keeramist või torumehe kutsumist tasub teha üks kiire kontroll. Radiaatori käitumine annab üsna hästi aimu, kust probleemi otsida.
Kõigepealt tee 60 sekundi test
Lase küttesüsteemil vähemalt 15–20 minutit töötada ja keera termostaat maksimumile. Seejärel vaata rahulikult üle:
- Kas radiaator on ülevalt soe?
- Kas alumine osa on märgatavalt külmem?
- Kas üks serv on soe ja teine külm?
- Kas kogu radiaator on külm?
- Kas radiaator muliseb, viliseb või koliseb?
- Kas ka teised korteri radiaatorid on külmad?
- Kas radiaator on kuum, aga tuba ikkagi jahe?
Kontrolli ka teisi tube. Kui terve korter on külm, tasub küsida sama püstaku naabrilt, kas temal on soe. Üks selline küsimus võib säästa päris palju asjatut radiaatori kallal nokitsemist.
1. Radiaator on ülevalt külm
Kui radiaatori alumine osa soojeneb, kuid ülemine jääb külmaks, on sinna tõenäoliselt kogunenud õhku. Sageli annab sellest märku ka mulisemine. Esimene mõte on tavaliselt radiaatorit õhutada. Kortermajas soovitame enne siiski KÜ juhatuse või hooldajaga nõu pidada. Pärast õhutamist võib küttesüsteem vajada rõhu taastamist või täiendavat reguleerimist.
Kui elad ülemisel korrusel või sama mure tuleb pidevalt tagasi, tasub sellest kindlasti teada anda. Korduvalt radiaatorisse kogunev õhk võib viidata probleemile, mis ei asu enam ainult sinu korteris.
2. Radiaator on alt jahedam
Radiaator ei pea olema igast kohast täpselt ühe temperatuuriga. Soe vesi annab liikudes soojust ära ja seetõttu võib alumine osa olla veidi jahedam. See on täiesti normaalne. Kontrollimist vajab olukord siis, kui radiaatori ülemine osa on kuum, aga alumine pool jääb selgelt külmaks. Põhjuseks võib olla radiaatorisse kogunenud sete, kehv läbivool või küttesüsteemi tasakaalustuse probleem. Sellest, kuidas mustus ja magnetiit radiaatorite ning kogu süsteemi tööd mõjutavad, kirjutasime lähemalt artiklis „Miks teie küttesüsteem tegelikult ebaefektiivne on?”
Sellisel juhul pole õhutamisest tavaliselt kasu. Tuleb vaadata, kuidas vesi radiaatorist läbi liigub ja kas süsteem võib vajada läbipesu.
3. Kogu radiaator on külm
Kui teistes tubades on soe, alusta termostaadist. Keera see maksimumile ja anna radiaatorile veidi aega. Kui midagi ei muutu, võib termostaatventiil olla pärast suvist seismist kinni jäänud. Seda juhtub kütteperioodi alguses päris sageli. Ventiili sees olev väike tihvt peab vabalt liikuma, kuid seda ei tasu tangidega tõmmata, jõuga vajutada ega toksida. Vastasel juhul võib väikesest kütteprobleemist saada veeleke. Kui termostaadi keeramine ei aita, on mõistlik lasta ventiil üle kontrollida.
4. Ainult radiaatori üks serv läheb soojaks
Kui torupoolne ots on kuum, aga radiaatori teine serv jääb külmaks, ei liigu soe vesi radiaatorist korralikult läbi. Põhjus võib olla ventiilis, väikeses vooluhulgas, osalises ummistuses või kogu maja küttesüsteemi seadistuses. Tagasivoolu- ja tasakaalustusventiile ei tasu proovimise mõttes ise keerata. Kortermaja küttesüsteem on üks tervik ning ühe radiaatori seadistuse muutmine võib mõjutada ka teiste korterite kütmist.
5. Radiaator teeb häält
Mõni üksik praksatus soojenemise ajal ei tähenda veel riket. Metall ja torud paisuvad temperatuuri muutudes ning see võibki veidi häält teha. Pidev mulisemine viitab sageli süsteemis olevale õhule. Vilin võib tulla ventiilist või liiga suurest voolukiirusest. Tugev ja korduv kolksumine vajab juba lähemat uurimist.
Kui radiaator teeb häält ja soojeneb samal ajal halvasti, tasub hooldajale mainida mõlemat asja. See aitab probleemi kiiremini üles leida.
6. Kõik korteri radiaatorid on külmad
Sellisel juhul ei ole mõistlik kõiki radiaatoreid järjest õhutama hakata.
Küsi kõigepealt:
- kas maja küte on juba sisse lülitatud;
- kas naabrite korterites on soe;
- kas probleem esineb ainult sinu korteris või kogu püstakus;
- kas KÜ on teatanud hooldusest või rikkest.
Kui ka sama püstaku naabritel on külm, tuleks kontrollida püstakut, süsteemi ringlust, tasakaalustust või maja soojussõlme. Sellest peaks teada andma KÜ juhatusele või hoolduspartnerile. Suuremad küttesüsteemi hooldus- ja radiaatoritööd tasub võimaluse korral planeerida enne kütteperioodi algust. Ühistule mõeldud praktilise tööde nimekirja leiad meie suvisest santehniliste tööde spikrist.
7. Radiaator on kuum, aga tuba ikka külm
Siin ei pruugi radiaatoril endal midagi viga olla. Vaata, ega selle ees pole diivanit, kappi või pikki kardinaid. Radiaator vajab soojuse tuppa andmiseks õhu liikumist. Ka termostaat ei tohiks jääda paksu kardina taha – sinna kogunev soe õhk võib panna selle liiga vara sulguma.
Kui radiaator on kuum ja selle ümber on piisavalt vaba ruumi, aga tuba püsib endiselt jahe, võivad põhjuseks olla akende või välisseinte soojakaod või ruumi jaoks liiga väike radiaator.
Enne abi kutsumist pane need asjad kirja
Torumehel või maja halduril on palju lihtsam alustada, kui ta teab:
- kas külm on üks või mitu radiaatorit;
- milline radiaatori osa ei soojene;
- kas radiaator teeb häält;
- kas sama probleem esineb naabritel;
- kas ventiili või toru juures on märgata niiskust;
- millal probleem algas.
See annab haldurile juba päris hea stardipositsiooni.
Mida ei tasu ise teha?
Kortermaja küttesüsteemi juures ei tasu huupi katsetada. Ära keera lahti toruühendusi, eemalda surve all olevaid ventiile ega muuda tagasivooluventiili seadistust.
Ka õhutamine tasub enne KÜ või hooldajaga kokku leppida. Ühe korteri radiaator on osa suuremast süsteemist ning valesti tehtud muudatus võib mõjutada tervet püstakut.
Millal ei tasu oodata?
Kui radiaator või ventiil lekib, põrandale tekib vesi või toru ümber on näha uut niiskust, anna sellest kohe teada. Väike leke ei parane iseenesest ning võib kahjustada ka alumise naabri korterit. Ülevaatust vajab ka olukord, kus radiaatorisse koguneb pidevalt õhku, süsteemist kostab tugevaid lööke või mõni tuba jääb järjepidevalt külmaks.
Meie soovitus on lihtne: märka väikest muutust enne, kui sellest saab suur probleem. Mida varem kehv läbivool, kinni jäänud ventiil või väike leke avastada, seda lihtsam on see tavaliselt lahendada.
Kui 60 sekundi test näitab, et mure ei piirdu ainult termostaadi seadistusega, ei tasu radiaatorit omal käel lahti võtma hakata. SanVek teostab radiaatorite ja küttesüsteemidega seotud santehnilisi töid Tartus ja Lõuna-Eestis. Vajadusel vaatame olukorra üle, selgitame põhjuse välja ja anname ausalt nõu, mida tasub edasi teha. Võta meiega ühendust.
