Talv ei ole aga kõige parem aeg hakata lekkekohta otsima või torustikku remontima. Seepärast tasub küttesüsteem enne suuremate külmade saabumist üle kontrollida ja vajadusel teha surveproov.

Mida surveproov näitab?

Surveprooviga kontrollitakse, kas küttetorustik, radiaatorid, ventiilid ja ühendused peavad korralikult survet.

Süsteem täidetakse veega, õhk lastakse välja ning rõhk tõstetakse kontrollimiseks vajalikule tasemele. Seejärel jälgitakse, kas rõhk püsib ja kas kusagilt hakkab vett tulema.

Kui rõhk langeb, on süsteemis tõenäoliselt leke või mõni muu viga, mis tuleb üles leida.

Kas kortermajas tuleb surveproovi teha igal aastal?

Paljudes kortermajades tehakse surveproov igal aastal enne kütteperioodi või selle alguses. Täpne kord sõltub aga maja küttesüsteemist ja kohaliku soojusettevõtja nõuetest.

Korteriühistu võiks enne kütteperioodi üle vaadata:

• millal tehti viimane surveproov;
• kas surveproovi akt on olemas;
• mida nõuab piirkonna soojusettevõtja;
• kas suvel vahetati radiaatoreid, ventiile, püstikuid või muid süsteemi osi.
  

Kui süsteemis on tehtud remonti, tuleb muudetud osa kindlasti üle kontrollida. Ka üks halvasti kinnitatud ühendus võib kütmise alustamisel lekkima hakata.

5 märki, mida ei tasu tähelepanuta jätta

1. Süsteemi rõhk langeb

Kui küttesüsteemi tuleb pidevalt vett juurde lasta, läheb see vesi kusagile. Põhjuseks võib olla leke, paisupaagi rike või probleem kaitseklapiga.

2. Radiaatoritesse koguneb pidevalt õhk

Kütteperioodi alguses võib radiaatori ühekordne õhutamine olla täiesti tavaline. Kui sama radiaator vajab seda ikka ja jälle, tuleb põhjust lähemalt uurida.

3. Ühenduste juures on niiskust või roostejälgi

Niiske toruühendus, veepiisk, rohekas sade või roostejälg võib olla väikese lekke esimene märk. Praegu on tegemist ehk mõne tilgaga, kuid see ei tähenda, et olukord selliseks jääb.

4. Suvel tehti küttesüsteemis töid

Pärast radiaatori, ventiili, püstiku või muu süsteemiosa vahetamist tuleb ühenduste pidavus üle kontrollida. Silmaga vaatamisest alati ei piisa.

5. Mõnes korteris ei lähe radiaator soojaks

Külma radiaatori põhjuseks ei ole tingimata leke. Süsteemis võib olla õhk, ventiil võib olla kinni või torustikus võib olla ummistus. Mõnikord vajab kogu küttesüsteem tasakaalustamist.

Korterielanik saab esmase kontrolli teha meie 60 sekundi radiaatoritesti abil.

Kuidas surveproov käib?

Kõigepealt vaadatakse süsteem ja nähtavad ühenduskohad üle. Seejärel täidetakse kontrollitav osa veega, õhutatakse ning tõstetakse rõhk vajalikule tasemele.

Rõhku jälgitakse kindla aja jooksul. Kui see püsib ja kusagilt vett ei tule, on süsteem katse läbinud. Tulemuse kohta koostatakse surveproovi akt.

Katserõhk sõltub konkreetsest süsteemist, selle vanusest ja seadmete lubatud töörõhust. Siin ei kehti põhimõte, et mida rohkem survet, seda parem. Liiga kõrge rõhuga võib vanale süsteemile hoopis kahju teha.

Seetõttu peab enne töö alustamist teadma, mida täpselt kontrollitakse ja millist rõhku süsteem kannatab.

Kas lekkekoha saab surveprooviga kohe teada?

Surveproov näitab, kas süsteem peab survet, kuid peidetud lekkekohta see alati kohe kätte ei näita.

Kui toru lekib põranda sees või konstruktsiooni taga, võib vaja minna täpsemat lekkeotsingut. Abiks võivad olla näiteks digitaalne rõhumõõtmine, termokaamera või märkegaas.

Kõike ei ole vaja kohe lahti lõhkuda. Kõigepealt tuleb vea asukoht võimalikult täpselt kindlaks teha ja alles siis otsustada, kust on mõistlik torule ligi pääseda.

Kas selle aasta surveproov on tehtud?

Kui kortermaja küttesüsteemi surveproov on veel tegemata või ei ole teada, millal seda viimati tehti, tasub ühistu dokumendid üle vaadata.

Kui ühistul oma santehnikut või vajalikke töövahendeid ei ole, saab aidata SanVek. Vaatame süsteemi üle, teeme surveproovi ja vormistame tehtud töö kohta akti. Võta meiega ühendust!

The post Kortermaja küttesüsteemi surveproov – kas teie maja on talveks valmis? appeared first on SanVek Group – Santehnilised tööd ja kinnisvarahooldus.