Kõigepealt tee 60 sekundi test

Lase küttesüsteemil vähemalt 15–20 minutit töötada ja keera termostaat maksimumile. Seejärel vaata rahulikult üle:

1. Kas radiaator on ülevalt soe?
2. Kas alumine osa on märgatavalt külmem?
3. Kas üks serv on soe ja teine külm?
4. Kas kogu radiaator on külm?
5. Kas radiaator muliseb, viliseb või koliseb?
6. Kas ka teised korteri radiaatorid on külmad?
7. Kas radiaator on kuum, aga tuba ikkagi jahe?
   

Kontrolli ka teisi tube. Kui terve korter on külm, tasub küsida sama püstaku naabrilt, kas temal on soe. Üks selline küsimus võib säästa päris palju asjatut radiaatori kallal nokitsemist.

1. Radiaator on ülevalt külm

Kui radiaatori alumine osa soojeneb, kuid ülemine jääb külmaks, on sinna tõenäoliselt kogunenud õhku. Sageli annab sellest märku ka mulisemine. Esimene mõte on tavaliselt radiaatorit õhutada. Kortermajas soovitame enne siiski KÜ juhatuse või hooldajaga nõu pidada. Pärast õhutamist võib küttesüsteem vajada rõhu taastamist või täiendavat reguleerimist.

Kui elad ülemisel korrusel või sama mure tuleb pidevalt tagasi, tasub sellest kindlasti teada anda. Korduvalt radiaatorisse kogunev õhk võib viidata probleemile, mis ei asu enam ainult sinu korteris.

2. Radiaator on alt jahedam

Radiaator ei pea olema igast kohast täpselt ühe temperatuuriga. Soe vesi annab liikudes soojust ära ja seetõttu võib alumine osa olla veidi jahedam. See on täiesti normaalne. Kontrollimist vajab olukord siis, kui radiaatori ülemine osa on kuum, aga alumine pool jääb selgelt külmaks. Põhjuseks võib olla radiaatorisse kogunenud sete, kehv läbivool või küttesüsteemi tasakaalustuse probleem. Sellest, kuidas mustus ja magnetiit radiaatorite ning kogu süsteemi tööd mõjutavad, kirjutasime lähemalt artiklis „Miks teie küttesüsteem tegelikult ebaefektiivne on?”
Sellisel juhul pole õhutamisest tavaliselt kasu. Tuleb vaadata, kuidas vesi radiaatorist läbi liigub ja kas süsteem võib vajada läbipesu.

3. Kogu radiaator on külm

Kui teistes tubades on soe, alusta termostaadist. Keera see maksimumile ja anna radiaatorile veidi aega. Kui midagi ei muutu, võib termostaatventiil olla pärast suvist seismist kinni jäänud. Seda juhtub kütteperioodi alguses päris sageli. Ventiili sees olev väike tihvt peab vabalt liikuma, kuid seda ei tasu tangidega tõmmata, jõuga vajutada ega toksida. Vastasel juhul võib väikesest kütteprobleemist saada veeleke. Kui termostaadi keeramine ei aita, on mõistlik lasta ventiil üle kontrollida.

4. Ainult radiaatori üks serv läheb soojaks

Kui torupoolne ots on kuum, aga radiaatori teine serv jääb külmaks, ei liigu soe vesi radiaatorist korralikult läbi. Põhjus võib olla ventiilis, väikeses vooluhulgas, osalises ummistuses või kogu maja küttesüsteemi seadistuses. Tagasivoolu- ja tasakaalustusventiile ei tasu proovimise mõttes ise keerata. Kortermaja küttesüsteem on üks tervik ning ühe radiaatori seadistuse muutmine võib mõjutada ka teiste korterite kütmist.

5. Radiaator teeb häält

Mõni üksik praksatus soojenemise ajal ei tähenda veel riket. Metall ja torud paisuvad temperatuuri muutudes ning see võibki veidi häält teha. Pidev mulisemine viitab sageli süsteemis olevale õhule. Vilin võib tulla ventiilist või liiga suurest voolukiirusest. Tugev ja korduv kolksumine vajab juba lähemat uurimist.

Kui radiaator teeb häält ja soojeneb samal ajal halvasti, tasub hooldajale mainida mõlemat asja. See aitab probleemi kiiremini üles leida.

6. Kõik korteri radiaatorid on külmad

Sellisel juhul ei ole mõistlik kõiki radiaatoreid järjest õhutama hakata.

Küsi kõigepealt:

• kas maja küte on juba sisse lülitatud;
• kas naabrite korterites on soe;
• kas probleem esineb ainult sinu korteris või kogu püstakus;
• kas KÜ on teatanud hooldusest või rikkest.
  

Kui ka sama püstaku naabritel on külm, tuleks kontrollida püstakut, süsteemi ringlust, tasakaalustust või maja soojussõlme. Sellest peaks teada andma KÜ juhatusele või hoolduspartnerile. Suuremad küttesüsteemi hooldus- ja radiaatoritööd tasub võimaluse korral planeerida enne kütteperioodi algust. Ühistule mõeldud praktilise tööde nimekirja leiad meie suvisest santehniliste tööde spikrist.

7. Radiaator on kuum, aga tuba ikka külm

Siin ei pruugi radiaatoril endal midagi viga olla. Vaata, ega selle ees pole diivanit, kappi või pikki kardinaid. Radiaator vajab soojuse tuppa andmiseks õhu liikumist. Ka termostaat ei tohiks jääda paksu kardina taha – sinna kogunev soe õhk võib panna selle liiga vara sulguma.

Kui radiaator on kuum ja selle ümber on piisavalt vaba ruumi, aga tuba püsib endiselt jahe, võivad põhjuseks olla akende või välisseinte soojakaod või ruumi jaoks liiga väike radiaator.

Enne abi kutsumist pane need asjad kirja

Torumehel või maja halduril on palju lihtsam alustada, kui ta teab:

• kas külm on üks või mitu radiaatorit;
• milline radiaatori osa ei soojene;
• kas radiaator teeb häält;
• kas sama probleem esineb naabritel;
• kas ventiili või toru juures on märgata niiskust;
• millal probleem algas.
  

See annab haldurile juba päris hea stardipositsiooni.

Mida ei tasu ise teha?

Kortermaja küttesüsteemi juures ei tasu huupi katsetada. Ära keera lahti toruühendusi, eemalda surve all olevaid ventiile ega muuda tagasivooluventiili seadistust.

Ka õhutamine tasub enne KÜ või hooldajaga kokku leppida. Ühe korteri radiaator on osa suuremast süsteemist ning valesti tehtud muudatus võib mõjutada tervet püstakut.

Millal ei tasu oodata?

Kui radiaator või ventiil lekib, põrandale tekib vesi või toru ümber on näha uut niiskust, anna sellest kohe teada. Väike leke ei parane iseenesest ning võib kahjustada ka alumise naabri korterit. Ülevaatust vajab ka olukord, kus radiaatorisse koguneb pidevalt õhku, süsteemist kostab tugevaid lööke või mõni tuba jääb järjepidevalt külmaks.

Meie soovitus on lihtne: märka väikest muutust enne, kui sellest saab suur probleem. Mida varem kehv läbivool, kinni jäänud ventiil või väike leke avastada, seda lihtsam on see tavaliselt lahendada.

Kui 60 sekundi test näitab, et mure ei piirdu ainult termostaadi seadistusega, ei tasu radiaatorit omal käel lahti võtma hakata. SanVek teostab radiaatorite ja küttesüsteemidega seotud santehnilisi töid Tartus ja Lõuna-Eestis. Vajadusel vaatame olukorra üle, selgitame põhjuse välja ja anname ausalt nõu, mida tasub edasi teha. Võta meiega ühendust.

The post Radiaator ei lähe soojaks? Tee 60 sekundi test appeared first on SanVek Group – Santehnilised tööd ja kinnisvarahooldus.

Enamik inimesi ei pööra sellele tähelepanu enne, kui pole plaanis uus vannitoa remont, mõni teadlikum tuttav ei osuta puudustele või naaber ei tõsta kisa. Ent mikroskoopiline pragu silikoonis või tsementvuugis võib kuude jooksul põhjustada tuhandete eurode suuruse remondiarve ning seada ohtu kogu pere tervise. Oleme allpool avanud lähemalt, mis tegelikult plaatide taga toimub ja kuidas oma kodu ning tervist kaitsta.

Miks vesi plaatide vahele jõuab ja mis edasi saab?

Keraamiline plaat ise on veekindel, kuid selle koos hoidmisel on mõned nõrgad lülid:

1. Tsementvuugid (plaatide vahel) – aja jooksul ja kangete puhastusvahendite mõjul muutuvad need poorseks või murenevad.
2. Silikoonvuugid (seina ja põranda liitekohtades ning sanitaartehnika ümber) – elastsed liited, mis ajapikku kuivavad, katkevad või lahti löövad.
   

Kui vee kogus on esialgu väike, ei pruugi sa ise kuude kaupa midagi kahtlast märgata. Vesi imbub aga vähehaaval läbi pragude ja jõuab konstruktsioonidesse olgu selleks puitkarkass või betoonpaneel.
Korterelamutes jõuab niiskus sageli esimesena alumise naabri lakke “kollase hoiatuse” kujul. Kollased laigud ja kooruv värv naabri juures tähendavad tavaliselt seda, et meeldivad naabrussuhted on läbi ja tegemist on juba pikemat aega kestnud lekkega, millest said teadlikuks alles siis, kui naabri elamises toimusid muutused, mida ta ei tellinud. Üllatus üllatus, rahakott saab kohe kergemaks ja naabri lagi värskenduskuuri.

Varjatud oht: hallitus seina taga ja selle mõju tervisele

Kõige ohtlikum veekahjustus on see, mida silmaga ei näe. Kui niiskus jääb keraamiliste plaatide alla, puitkarkassi sisse või põrandakihtidesse lõksu, tekib seal ideaalne kasvulava hallitusseentele.

Kahjuks ei ole hallitus pelgalt esteetiline või ehituslik mure – see on otsene risk tervisele:

• Varjatud spoorid õhus: Hallitusseened paljunevad eostega ehk spooridega, mis pääsevad liistude vahelt ja väikestest pragudest ruumi õhku. Sa hingad neid sisse iga päev, ilma et ise teaksid.
• Terviseprobleemid: Pikemat aega hallitusega keskkonnas viibimine võib põhjustada põhjendamatut väsimust, kroonilist nohu, silmade kipitust, köha, peavalusid ning nahalööbeid. Lastele ja allergikutele on see eriti ohtlik, võides päädida astma väljakujunemisega. Kui mõtled iseenda või mõne tuttava haiguse põhjustele, siis ehk tagantjärgi suudad tuvastada ka, mis tingimustes sai elatud ja kas ehk oli tegu elukeskkonnast tingitud haigusega mitte geneetikaga.
• Inimese haistmismeel harjub keskkonnaga üllatavalt kiiresti. Kui elad samas korteris iga päev, kohandub sinu nina ruumi taustalõhnaga ja sa lihtsalt ei tunnegi seda kopituse- ega hallituslõhna. Samal ajal tunneb külla tulnud sõber või tuttav ruumi astudes ebameeldivat “vana ruumi” lõhna koheselt. Kui külalised mainivad vannitoas või korteris imelikku kopituslõhna, on see viimane aeg reageerida!
  

Dušikabiinid ja vannid: suurimad komistuskivid

Meie igapäevases töös näeme korduvalt ühte ja sama viga: dušikandade ja vannide servade puudulik või vana silikoonimine.

Olenemata sellest, kas tegemist on iseehitatud dušinurga, poest ostetud kabiini või tavalise vanniga, kehtib reegel: kui vesi pääseb dušikandade või vanni serva vahelt plaadi taha, leiab see tee otse seina sisse.

• Mis juhtuda võib? Kui vesi satub pidevalt plaadi alla, kergitab see aja jooksul – sõltumata hüdroisolatsiooni olemasolust – keraamilise plaadi koos segu ja hüdrotõkkega seinast või põrandast lahti. Tulemuseks on loksuvad plaadid, puidu mädanemine ja ulatuslik varjatud hallitus.
  

Kuidas ise kontrollida? 3-astmeline kodune audit

Selleks, et ennetada suuremaid kahjustusi ja tervisemuresid, võta kord poole aasta jooksul ette lihtne vannitoa kontroll.

1. Taskulambi ja “põlvepikkuse” vaatlus: Lülita vannitoa üldvalgus välja ja võta appi taskulamp. Kükita maha ning valgusta piki põranda ja seina liitekohti, dušinurga nurki ning vanni servi. Valgus peegeldub pragudelt ja rebenditelt kohe tagasi.
2. Sõrmega või nööpnõelaga katsumine: Vajuta õrnalt silikooni. Kas see on elastne või kõva ja murenev? Kas silikooni serv on plaadist lahti löönud? Tsementvuukide puhul vaata, ega pole näha tumedamaid, niiskeid laike või tühje auke.
3. Koputuse test ja lõhnakontroll: Koputa plaatidele – kui kuuled tühja või kumedat kõla, võib vesi olla plaadi juba lahti leotanud. Küsi ka sõbralt või naabrilt, kes pole ammu külas käinud, kas nad tundsid vannituppa sisenedes teistsugust lõhna.
   

Mis on lahendus ja mida teha mure korral?

Kui märkad kulunud silikooni või murenevat vuuki, tegutse kohe – ennetus on kordades odavam kui kapitaalremont ja tervise taastamine.

• Vana silikooni vahetus: Vana silikoon tuleb täielikult eemaldada, pind puhastada, kuivatada, hallitusetõrjega töödelda ja rasvatustada ning alles siis paigaldada uus sanitaarsilikoon.
• Tsementvuukide taastamine: Murenenud vuugid tuleb osaliselt puhastada ja täita uue vuugiseguga.
• Professionaalne ülevaatus: Kui plaadid juba kumisevad, loksuvad või seina taga on hallitus oma töö teinud, tuleb hinnata, kas piisab lokaalsest parandusest või vajab ala täielikku kuivatamist ja hüdroisolatsiooni taastamist.
  

Vajad abi vannitoa kontrollimisel või hooldusel?

Ära jää ootama, kuni naaber koputab uksele, köha piinab või plaadid seinast kukkuma hakkavad. SanVek Group OÜ meeskond aitab vannitubade hooldusel, silikoonimisel ja torutöödel, tagades sinu kodule pikaajalise veekindluse, puhta õhu ja meelerahu.

👉 Võta meiega ühendust ja küsi nõu.

The post Silmapaistmatu oht vannitoas: kuidas kulunud vuugid ja silikoon ehitist kahjustavad? appeared first on SanVek Group – Santehnilised tööd ja kinnisvarahooldus.

Santehnikutena näeme igal suvel ühte ja sama mustrit: suvilate ja maakodude veesüsteemid otsustavad üles öelda just siis, kui kohal on terve pere ja plaanis on pidada üheskoos jaanipäeva või tähistada sünnipäeva ning muidugi – poed on ammu suletud.

Miks see juhtub ja kuidas hoida ära “tore väljasõit suvilasse” muutumine kulukaks päästeoperatsiooniks? Vaatame üle kõige sagedasemad suvilate veemured ja soovitused, kuidas neid lahendada.

1. Hüdrofoor ja pump teevad trikke – miks surve kõigub või vesi kaob?

Üks tüüpilisemaid probleeme suvilas on see, et duši all käies kõigub veesurve üles-alla või pump teeb pidevalt lühikesi sisse-välja lülitustsükleid (klõpsib iga paari sekundi tagant).

• Mis on mure põhjus? Enamasti on süüdlaseks hüdrofoor ehk survepaak, täpsemalt selle sees olev kummist kott (membraan), mis on aastatega rabedaks muutunud ja purunenud. Teine levinud viga on lihtsalt liiga madal õhurõhk paagis. Kui paagis pole õhku või membraan on katki, ei suuda süsteem survet hoida, pump saab tohutu koormuse ja võib lihtsalt läbi põleda.
• Meie nõuanne: Enne suvehooaja algust (või praegu, kui mure juba käes) kontrolli hüdrofoori ventiili. Kui sealt nõela peale vajutades tuleb vett, on membraan katki ja paak vajab vahetust või remonti. Kui sealt ei tule midagi (ka mitte õhku), on vaja paaki tavalise autopumbaga õhku juurde lasta.

2. Miks kaevuvesi suvel haisema hakkab ja tualettpoti kollaseks teeb?

Talvel ja kevadel oli vesi täiesti puhas, aga kesksuvel hakkab kraanist tulema ebameeldiva lõhnaga (mädamuna või seisnud vee haisuga) ning rauarikka maitsega vett.

• Miks? Suvel, kui veetarbimine maakodus hüppeliselt kasvab ja põhjavee tase kuumaga langeb, tõmbab pump kaevu põhjast üles setet, rauda ja mangaani. Lisaks soojeneb madalates kaevudes vesi kiiremini, luues ideaalse pinnase bakterite ja vetikate vohamiseks. Kui sul on kaevus vana puidust kaas või praod rakete vahel, pääseb sinna suvise suurpuhastusega ka vihmavesi koos kõige sellega, mis maapinnal leidub.
• Meie nõuanne: Suvila veesüsteemi ei tohiks ehitada põhimõttel “otse kaevust kraani”. Vahele on vaja korralikke mehaanilisi ja vajadusel ka söe- või rauaeemaldusfiltreid. Kui vesi haiseb, on sageli vaja teha kaevu desinfitseerimine ja pesta puhtaks survepaak.

3. “Ah, filter käib külll!” ehk ummistunud filtrite kättemaks

Näme sageli suvilates veefiltreid, mis on muutunud täiesti mustaks või lausa rohekaks. Omanik lööb käega: “Küll ta sügiseni vastu peab, suvel on muudki teha.”

• Mis on mure põhjus? Ummistunud filter mitte ainult ei vähenda veesurvet majas, vaid sunnib veepumpa tegema topelt tööd. Pump peab mustusest läbi surumiseks kasutama maksimaalset jõudu, kuumeneb üle ja võib läbi põleda. Lisaks muutub vana ja ummistunud filter ise bakterite pesaks – puhastamise asemel hakkab see vett hoopis mürgitama.
• Meie nõuanne: Suvel, kui tarbimine on suur, kontrolli filtreid vähemalt kord kuus. Varufiltri element peaks suvilas alati riiulis ootama. See paarikümne eurone liigutus säästab sind uue pumba ostmisest (mis maksab sadu eurosid).

4. Talvised kahjustused, mis löövad välja alles suvel

Kõige salakavalamad on pisikesed torulekked. Kui sügisel jäi suvila veesüsteem ja torustik korralikult tühjendamata, võis külm kuskil messingühenduses või kraani sees teha mikroprao. Kevadel vett sisse lastes hoidis sete pragu kinni, kuid suvise suurema surve ja tarbimisega lööb see lõpuks järele.

• Milles mure? Väikesed tilkumised seina sees või põranda all. Igapäevaselt sa neid ei märka, kuniks puit hakkab mädajalt lõhnama või põrand üles paisub.
• Meie nõuanne: Kui suvilast lahkud – kas või paariks päevaks – lülita veepumba kaitse alati välja ja keera peakraan kinni. Kui kuskil tekib leke ajal, kui sind kohal pole, ei pumpa seade suvilat keldrist pööninguni vett täis.

Kuidas hoida oma suvila turvalisena?

Suvila veesüsteem ei pea olema raketiteadus, ent see vajab hoolt. Kui sa ei ole kindel, millises seisukorras on sinu maakodu hüdrofoor, kas pump teeb õiget häält või miks vesi haiseb, tasub kutsuda spetsialist appi enne, kui on hilja.

Meie SanVekis aitame suvilate veesüsteemid üle vaadata, paigaldada õiged filtrid, vahetada väsinud pumbad ja hüdrofoorid ning tagada, et sinu suvi mööduks muretult.

👉 Mure suvila veega? Võta meiega ühendust ja paneme suveks vee muretult voolama!

The post Suvila veesüsteem jukerdab? Kuidas vältida suvepuhkuse muutumist ootamatuks uputuseks appeared first on SanVek Group – Santehnilised tööd ja kinnisvarahooldus.

Oma töös näeme igapäevaselt, et vesi ei aura torudes lihtsalt ära. Veekao taga on alati väga konkreetsed tehnilised või inimlikud põhjused, mida oleme SanVekiga korduvalt lahendanud.

Kust kohast see salapärane veekadu meie kogemuse põhjal tekib?

1. Nähtamatud lekked keldris ja ühistu üldpindadel

Alati ei pea toru pauguga lõhkema. Piisab ühest keldrisügavuses tilkuvast ventiilist või peakraanist, mida keegi igapäevaselt ei kontrolli. Kui vesi jookseb märkamatult otse põrandadrenaaži või kanalisatsiooni, ei pane seda keegi tähele, kuid maja peaarvesti paneb kõik kirja.

2. Näitudega manipuleerimine ja “veevargused”

Kahjuks kohtame me ikka veel loovalt mõtlevaid elanikke. Kuna vanemat tüüpi mehaanilistel arvestitel puudub kaasaegne kaitse, üritatakse neid erinevate nippega (näiteks magnetitega) mõjutada, et näit väiksem tuleks. Maja peaarvuti registreerib selle tarbimise ikkagi ning naabrid maksavad selle vahe ühiselt kinni.

3. Eri vanuses ja väsinud arvestid (kõige sagedasem põhjus)

Mehaanilised veearvestid kuluvad aastatega. Eestis on vesi võrdlemisi kare ning arvesti sees olevale väikesele tiivikule hakkab kogunema katlakivi ja rauasette kiht. See muudab tiiviku raskemaks, tekitab hõõrdumist ja arvesti hakkab “laisalt” pöörlema – näidates vähem vett, kui tegelikult tarbitakse. 20–30 aastat vanad arvestid on sisuliselt juba täiesti “pimearvestid”.

4. Tundlikkuse kadu madalatel vooluhulkadel

Kulunud ja kergelt settega kaetud vanad arvestid ei suuda tuvastada väga väikest veevoolu. Kui korteris WC-pott märkamatult lekib või kraan tilgub, jookseb sealt kuus läbi mitu kuupmeetrit vett. Korteri enda arvuti ei liigu üldse, aga maja peaarvuti loeb iga tilga kokku.

Kui palju see “müstika” reaalselt maksma läheb?

Kui need tegurid kokku langevad, ulatub veekadu kortermajas kiiresti 10–15% lähedale maja kogutarbimisest (arvestusega, et vee hind on ca 4 €/m³).

Siin on arvutused, palju see elanikele ühiselt aastas maksma võib minna:

Tüüpilises 9-korruselises majas lasevad elanikud igal aastal korstnasse üle 3300 euro mitte millegi eest! See on raha, mille eest saaks ühistu teha reaalseid parendustöid või investeerida maja hooldusesse.

Miks kaaluda veearvestite vahetamist?

Ükshaaval korterite kaupa arvestite vahetamine on lõputu võitlus tuuleveskitega. Kui korteris A on uus arvesti ja korteris B 20 aastat vana, ei saavutata majas kunagi ühtset mõõtetäpsust. Kõige mõistlikum ja säästlikum lahendus on teha süsteemile taaskäivitus ning vahetada arvestid terves majas korraga.

Oma töödes oleme leidnud, et lisaks arvestitele on mõistlik korraga ka korteritesse uued kuulkraanid paigaldada, et avarii korral oleks võimalik vesi kinni keerata. Sõltuvalt KÜ finantsvõimekusest on kaalukausil nii uued mehhaanilised arvestid kui ka kaugloetavad veearvestid.

Kui vaadata reaalset tasuvusaega, kus võrreldakse terve maja korraga ette võtmise hulgihinda ja igakuise veekao kadumist, räägivad numbrid enda eest:

• 4-korruseline maja (ca 24 korterit): Kui aastane rahaline kadu olematu vee eest on umbes 960 €, tasub kogu maja terviklik veearvestite vahetus end ära umbes 5–6 aastaga.
• 5-korruseline maja (ca 45 korterit): Suuremas majas on ka võit võimsam (ca 1920 € aastas) ning investeering tasub end täielikult ära umbes 5,5 aastaga.
• 9-korruseline maja (ca 72 korterit): Kuna siin puhutakse aastas korstnasse juba üle 3300 euro, teeb investeering tasaarvelduse vaid umbes 5 aastaga!

Kuna veearvestite optimaalne täpsustsükkel ongi ligikaudu 5 aastat, tähendab see, et see töö maksab end ise kinni puhtalt selle raha arvelt, mis muidu kuluks “õhku” haihtuva vee kinni maksmiseks. Pärast seda on korteriühistul pikkadeks aastateks muretu – näidud klapivad, korterite vahel pole tülisid ja arved on õiglased.

Mida see elanikele lisaks rahasäästule kaasa toob?

Terve maja veearvestite vahetus ei ole pelgalt numbrite korrigeerimine paberil. Elanike jaoks tähendab see käega katsutavaid eeliseid:

1. Uued kuulkraanid = turvalisus ja meelerahu: Vanad, aastakümneid puutumata seisnud kuulkraanid roostetavad kinni. Kui korteris peaks tekkima avarii (näiteks puruneb pesumasina voolik), on elanikul vaja vesi kohe kinni keerata. Kui kraan ei liigu, on tulemuseks tuhandete eurode suurune uputus ja rikutud laed naabritel. Uued kraanid tagavad, et sul on kontroll oma korteri vee üle.
2. Lõpp ebaõiglusele: Keegi ei pea oma kommunaalarvel kinni maksma naabri tilkuvat tualettpotti või aegunud “pimedat” arvestit. Igaüks maksab täpselt selle eest, mida tarbib.
3. Maja tehnosüsteemide väärtuse kasv: Korras ja dokumenteeritud tehnosüsteemid tõstavad korterite turuväärtust ning teevad ühistu juhtimise läbipaistvaks.

Nutikas soovitus: kuidas hoida uute arvestite täpsust ja säästa kodumasinaid?

Selleks, et värskelt paigaldatud veearvestid ka aastate pärast sama täpselt mõõdaksid, tasub korteriühistul mõelda samm edasi. Arvestite suurimaks vaenlaseks on karedast veest tekkiv katlakivi ja torustikust lahti uhtuv rooste.

Täpsust ja töökindluse hoidmiseks on suurepärane lahendus võtta majas kasutusele kaasaegne elektromagnetiline veepuhastussüsteem (näiteks Bauer). Mida see annab?

• Vähem katlakivi torudes: Süsteem hoiab ära katlakivi kleepumise veearvuti tiivikule ja sisemusele, mis tähendab, et arvestid ei muutu aastate jooksul „laisaks“ ega hakka näitudega valetama.
• Kergem elu kodumasinatele: Lisaks veesüsteemi kaitsmisele on sellest otsest kasu igale elanikule – puhas vesi säästab korterites olevaid pesumasinaid, boilereid ja segisteid ning vähendab kodumasinate hoolduskulusid.

Lõpetage nähtamatu vee kinni maksmine!

Kui ka sinu maja kommunaalarvet kummitab igakuine veekadu, siis on aeg tegutseda. Edasta see postitus oma korteriühistu esimehele või juhatuse liikmetele. Võtke meiega ühendust, vaatame teie maja trassid üle ning teeme tervele kortermajale korraga kiire, puhta ja tasuva veesüsteemi uuenduse!

👉 Küsi oma majale kohandatud pakkumist juba täna!

The post Kuhu kaob kortermaja vesi? Salapärane rida kommunaalarvel, mis laseb tuhandeid eurosid korstnasse appeared first on SanVek Group – Santehnilised tööd ja kinnisvarahooldus.

Oleme viimasel ajal palju rääkinud küttesüsteemide ebaefektiivsusest ja sellest, kuidas Baueri tehnoloogia aitab süsteeme puhtana hoida ning küttekulusid kontrolli all hoida. Kuid tehnoloogia saab teha oma tööd vaid siis, kui maja “raudvara” ehk torud ja ventiilid on töökorras.

Vaatame nüüd otsa praktilistele töödele, mis tuleks suvekuudel ette võtta, et talv mööduks ilma avariideta.

1. Torustiku kaamerauuring – näe probleeme ette, mitte siis, kui kelder ujub

Kõige hullem on investeerida tuhandeid eurosid remonti, mida tegelikult vielä vaja pole, või vastupidi – magada maha hetk, mil roostetanud toru on kohe-kohe järele andmas. Siin tuleb appi torustiku kaamerauuring.

Keldri- ja püstakutorud ei hakka lekkima üleöö. Enne on seal praod, ummistused või varjatud roostepesad. Suvel on parim aeg lasta meil spetsiaalse kaameraga torude sisse vaadata. Me ei pea midagi lõhkuma – kaamera näitab ekraanil täpselt ära, millises seisukorras torustik seestpoolt on. KÜ juhatusele on see kuldaväärt tööriist: te teate täpselt, kas sügisel on oodata üllatust või on torudega kõik korras. See hoiab ära tühja närvikulu ja ootamatud avariitööde arved.

2. Küttesüsteemi tühjendamine ja radiaatorite vahetus (Viimane hetk!)

Kui mõnel korteriomanikul on plaanis radiaator välja vahetada või ühistul on vaja remontida küttermagistraale, siis nüüd on aeg tegutseda.

Talvel tähendab ühe radiaatori vahetus terve trepikoja või maja küttekontuuri tühjendamist. See on kallis, tülikas ja teiste elanike vastuseisu tõttu sageli võimatu – keegi ei taha jaanuaris külmas istuda. Suvel on süsteemid küll korrosiooni vältimiseks vee all, kuid nende ajutine tühjendamine remonttöödeks on kordades lihtsam.

Meeldetuletus omanikele: Radiaatori vahetus ei ole “oma lõbuks” tegevus – see peab alati olema ühistuga kooskõlastatud, sest tegemist on maja ühise küttesüsteemi osaga.

3. Need neetud keldri sulgventiilid ja peakraanid

See on kortermajades üks suurimaid “peidetud” pomme. Kui korteris lõhkeb pesumasina voolik või segisti, on vaja vesi kiiresti kinni keerata. Kui aga keldris asuvad sulgventiilid on vanad, roostetanud ja ei sulgu lõpuni, ujutatakse üle mitu korrust, enne kui abi kohale jõuab.

Suvi on ideaalne aeg lasta meil kõik maja sulgventiilid üle kontrollida ja vajadusel uute, töökindlate kuulventiilide vastu vahetada. Kui ventiil ei pea, on talvel õnnetuse korral kahjud kordades suuremad.

4. Soojasõlme läbipesu ja seadistamine

Soojasõlm on kortermaja süda, mis suvel töötab poole koormusega (ainult sooja tarbevee jaoks). See on parim hetk soojusvahetite läbipesuks ja pumpade kontrolliks enne uut kütteperioodi. Kui ühistul on plaanis paigaldada Baueri seadmed või teha süsteemile uut tüüpi seadistusi, on suvised hooldustööd selleks parim eeltingimus. Korralikult hooldatud soojasõlm tagab sügisel madalamad küttearved ja hoiab ära olukorra, kus esimese külmakraadiga jääb maja kütet ootama, sest süsteem on umbes.

Ennetus on kordades odavam kui öine avariiväljakutse

Kinnisvarahooldus ja santehnilised tööd ei tohiks olla “tulekahju kustutamine”, kuigi tavaelus kipub see nii olema. Tõeline sääst ja KÜ esimehe meelerahu tulevad ennetusest. Suvel tehtud investeering kaamerauuringusse või ventiilide vahetusse hoiab ära olukorra, kus detsembrikuises pakases tuleb maksta topelthinda avariibrigaadile. Tulevikule mõtlev ja ettenägelik KÜ esimees ja juhatus oskavad neid muresid ennetada.

Kas teie kortermaja on sügiseks valmis? Kui korteriühistul või omanikel on plaanis suvised tööd või soovite torustiku reaalset seisukorda kaameraga kontrollida, võtke ühendust SanVek Groupiga. Vaatame üle, hindame olukorda ja teeme tööd ära kiirelt ning kvaliteetselt!

Rahulikku suve!

The post Suvine spikker KÜ esimehele: Santehnilised tööd, mis tuleb ära teha ENNE, kui radiaatorid soojaks lähevad appeared first on SanVek Group – Santehnilised tööd ja kinnisvarahooldus.

Aga miks me sellest teemast räägime? Ikka seepärast, et meil on uudiseid. Teatame suurima rõõmuga, et SanVek Group OÜ on nüüdsest ametlikult volitatud Baueri veetöötlusseadmete paigaldaja terves Eestis. Toome teieni lahenduse, mis säästab raha ja päästab teie torustiku.

Probleem: magnetiit, bakterid ja katlakivi

Enamik tehnosüsteeme vahetatakse välja seetõttu, et need on läinud umbe, mitte seetõttu, et torud oleksid läbi roostetanud.

• Küttesüsteemides tekib aja jooksul magnetiit ehk must sete (rooste ja mineraalide segu). See settib radiaatorite põhja, soojusvahetitesse ja pumpadesse.
• Põrandaküttes (eriti üle 10 aasta vanustes süsteemides) vohavad bakterid. Kui näete läbipaistvas torus halli massi, on tegu biokilega, mis takistab vee tsirkulatsiooni, kuni tuba jääbki külmaks.
• Tarbevees on murekohaks katlakivi, mis rikub boilerid, soojusvahetid ja kodutehnika.

Lahendus: Baueri kemikaalivaba veetöötlus

Tegu ei ole tavalise filtriga, vaid elektromagnetilise seadmega, mis muudab vee omadusi nii, et sete ei kleepu torudele. See toimib kui püsiläbipesusüsteem.

Bauer praktikas? Nagu näete juuresolevatelt piltidelt, hakkab Bauer süsteemist välja püüdma aastatega kogunenud mustust kohe pärast paigaldamist:

SanVek Groupi roll: teaduslik lähenemine ja diagnostika

Enne kui tormate süsteemi välja vahetama, pakume teile selgust. Meie koostöö Baueriga võimaldab terviklahenduse pakkumist:

1. Digi-diagnostika ja uuringud: meil on olemas kaasaegsed diagnostikaseadmed, millega saame torustiku seestpoolt üle vaadata. Me hindame olukorda objektiivselt – kas torustik on veel päästetav Baueri süsteemiga või on kahjustused nii suured, et vajalik on torustiku osaline või terviklik vahetus.
2. Süsteemi hindamine: analüüsime, kas Bauer aitab teil säästa kümneid tuhandeid eurosid, mis muidu kuluksid uue torustiku ehitamisele.
3. Kvaliteetne paigaldus: Kui olete Baueriga kokkuleppele saanud (olemas on nii ostu- kui rendivõimalused), teostame meie professionaalse paigalduse ja seadistuse.

Tulemus: rahaline võit ja muretu tulevik

• Energiasääst: puhas küttesüsteem on kuni 15–20% efektiivsem.
• Hoolduskulude vähenemine: ei mingeid kalleid keemilisi läbipesusid enam.
• Seadmete eluiga: teie soojusvahetid, pumbad ja segistid kestavad aastaid kauem.

Kas teie süsteem on seestpoolt puhas? Ärge oodake toru lõhkemise või radiaatorite jahtumiseni. Võtke ühendust SanVeki meeskonnaga – teostame diagnostika ja vaatame, missugune on teie maja jaoks parim lahendus.

The post Miks teie küttesüsteem tegelikult ebaefektiivne on? Torustike „vaikne surm“ ja lahendus Baueri tehnoloogiaga appeared first on SanVek Group – Santehnilised tööd ja kinnisvarahooldus.

Aga miks peaksid sina – eriti kui oled ühistu esimees või juhatuse liige – korraks pilgu üles tõstma?

Sest katusel kehtib karm seadus: kui sa regulaarselt väikeste muredega ei tegele, on sul varsti kaelas üks väga suur mure. Ja siis hakkab see teema ka neid korterielanikke, keda katus siiani täiesti ükskõikseks jättis, huvitama. Ja uskuge mind, ülima kirglikkusega! Sest järgmisel üldkoosolekul hakatakse nende rahakotist ühistu kulurea “katuse kapitaalremont” katteks väga suurt suutäit himustama.

Mis seal katusel siis on ja kuidas see meile kulusid tekitab?

Linnud ja lehed = katkine katus

Kui me räägime kevadistest kahjudest, siis asi pole lihtsalt “koleduses”. Päris elus näeb pilt pärast talve ja kevadist tärkamist välja selline:

• Kajakad mängivad ehitajaid: Te ei usuks, kui suuri kive kajakad katusele tassivad, et oma pesi kindlustada. Kui tuul neid kive mööda lamekatust veeretab või keegi seal peal kõnnib, toimib see nagu jäme liivapaber. Rullmaterjali sisse (bituumenisse) kuluvad märkamatult pisikesed augud.
• Happelised pommid: Lindude väljaheited ei ole lihtsalt silmale kole vaadata. Seal sees olev hape on niinivõrd vänge, et sööb otseses mõttes läbi bituumeni ja muudab katusekatte rabedaks nagu küpsis.
• Isetekkinud katusepark: Katuse põhjaküljed ja puude varju jäävad osad ei näe kunagi korralikult päikest. Seal lokkab sammal, mis hoiab vett sees nagu märg svamm – vuugid ligunevad lihtsalt lahti. Ja kui nüüd vaher õitseb ja need “helikopterid” sinna sambla sisse lendavad, on meil paari nädalaga katusel väikesed puud püsti. Nende juured trügivad igast praost sisse ja lammutavad katust seestpoolt.

Kodune ujula katusel ja laigud laes

Kogu see sodi – lindude tassitud oksad, kivid, sammal ja vahtraseemned – liigub esimese suurema vihmaga otse veetrappidesse ja drenaaži.

Kui trapid on seda sousti tihedalt täis, tekib ummistus. Järgmise kõva suvise vihmavalinguga ei pääse vesi minema ja katusest saab sekundiga bassein. Lamekatus pole mõeldud tonnide viisi seisva vee hoidmiseks. Kui vesi jääb katusel pidama, leiab ta varem või hiljem tee konstruktsioonidesse – ja siis ongi viimase korruse elanikul märg laik laes ja ühistu esimees saab kurja kõne.

Kuidas regulaarne hooldus katuse eluiga pikendab (ja elanike närve säästab)?

Katuse täielik vahetamine on kortermajale rahaline õudusunenägu – tuhanded eurod, pangalaenud ja aastatepikkune kohustus, mis paneb ühistu eelarvele tohutu põntsu. Unistus vähenenud remondifondimaksest haihtub sama kiiresti kui Eesti soe suvi.

Kui teha katuse hooldust regulaarselt igal kevadel, siis me tegelikult pikendame katuse eluiga aastakümnete võrra.

1. Katuse eluea märkimisväärne pikendamine: järjepidev hooldus hoiab materjalid tervena ja lükkab suuri kulusid kaugele tulevikku. Raha sihtotstarbeline kogumine uue katuse ehituseks saab oodata ja olemasolev katus teenib maja korralikult edasi.
2. Varajane märkamine: puhastamise käigus on kohe näha esimesed kulumismärgid – näiteks kas veetrapid on hakanud järele andma, tihendid murenema või rullmaterjali liitekohad ja vuugid talve jooksul rebenema. Pisivigade parandamine enne suuri investeeringuid säästab tuhandeid eurosid.
3. Katus saab hingata: kui me peseme maha happelise linnusodi, teeme korraliku samblatõrje ja korjame prügi kokku, kestavad materjalid üldiselt nii kaua, kui tootja on ette näinud.

Kui ise tööd teha ei soovi, siis saame teid aidata

• Teeme põhjaliku prügikorje: korjame katuselt kokku lindude tassitud kivid, pesad ja risu. Puhastame veetrapid, et drenaaž töötaks nagu kellavärk ja katusest ei saaks suvel bassein.
• Teostame professionaalse samblatõrje ja pesu: eemaldame sambla ja tärkavad puujuured ning töötleme pinnad spetsiaalsete vahenditega, et eosed ja uued seemned ei saaks seal uuesti kanda kinnitada. Peseme puhtaks ka lindude tekitatud kunsti.
• Anname ausa ülevaate: juba katusel olles hoiame silmad lahti. Kui katusel on kohti, mis vajavad tähelepanu (mõni väsinud trapp või liitekoht), anname sellest teile kohe teada – rahulikult, ilma hirmutamata, et saaksite ühistu plaane ja eelarvet muretult juhtida.

Hoiame üheskoos maja katuse tervena ja pikendame selle eluiga, sest ennetada on alati kordades odavam (ja rahulikum!) kui sügisel avariitöid ja vihaseid elanikke kantseldada.

Kui sa ei ole kindel, mis seisus on sinu katus, siis kirjuta või helista meile – tuleme, vaatame katuse üle ja teeme selle suveks korda!

The post Kas sa oled kunagi oma kortermaja katusel käinud? appeared first on SanVek Group – Santehnilised tööd ja kinnisvarahooldus.

Tegelikult on nii, et santehniliste süsteemide korrasolekut hakatakse hindama alles siis, kui meie tavapärased mugavused (nt jooksev puhas vesi) ära kaovad. Meie kogemus näitab, et peaaegu igas majas on see üks “nõrk koht”, mis on justkui ootel – olgu see siis keldris peidus olev roostesõlm või kellegi korteris valesti kokku pandud äravool.

Defekteerimine ja selle kasutegur?

Defekteerimine ei ole lihtsalt paberite täitmine. Me käime maja läbi, vaatame üle veesõlmed, püstakud ja kanalisatsiooni. See annab ühistule pildi ette tegelikust olukorrast:

• Lõpp oletustele: Te ei pea enam koosolekul vaidlema, kas püstakud vajavad vahetust sel aastal või kümne aasta pärast. Me ütleme otse, mis seisus need on.
• Rahaline võit: Üks korralik avarii keldris või püstaku purunemine keset ööd maksab kordades rohkem kui see, et me käime korra maja läbi ja teeme vead selgeks.
• Korteriomaniku süda on rahul: Me anname korteris käies konkreetselt nõu – kas vannitoas tilkuv kraan või imelikult ühendatud pesumasin on ohutu või tasub see kohe korda teha. Kellelegi ei meeldi naabri remonti kinni maksta ja oma sääste ootamatu avarii peale kulutada.

Me ei piirdu ainult keldri ja püstakutega

Paljud arvavad, et kui keldris on uued torud, siis ongi mure murtud. Tegelikult on see alles pool võitu. Meie kogemus näitab, et suurimad jamad saavad alguse hoopis korterite seest, kuhu ühistu silm tavaliselt ei ulatu. Sellepärast lepime korteriomanikega aja kokku ja käime defekteerimise käigus läbi kõik korterid uksest ukseni.

See tähendab, et vaatame üle kõik, mis vett peab ja liigutab:

• WC-potid ja loputuskastid: Kas kuskilt immitseb vaikselt või on poti vesi pidevas “jooksus”?
• Segistid ja dušid: Kontrollime üle köögi ja vannitoa segistid ning nende ühendused.
• Veemõõtjad ja kraanid: Arvestite juures olevad liitmikud on tihti just need kõige nõrgemad kohad.
• Eritööd ja saunad: Kui keegi on oma käel sauna ehitanud või “huvitavaid” lahendusi kokku keeranud, siis vaatame, kas need on ka päriselt ohutud.
• Kanalisatsioon: Kas äravool on puhas või on kuskil märke, et varsti on uputus käes?

Peidetud mured: “vaba vesi” ja salajane põrandaküte

Lisaks tehnilistele vigadele tulevad korterites käies tihti välja asjad, mis kergitavad terve maja arveid. Pole haruldane, et leiame veevarguse tunnuseid või avastame, et keegi on omavoliliselt ehitanud põrandakütte sooja vee püstaku ehk tarbevee peale. Päris palju oleme kuulnud lauseid “ma ostsin selle korteri nii ja ei tea midagi” või “olen ainult üürnik”. Kahjuks need vabandused ei päde ja tegevuse eest tuleb vastutus võtta.

See ei ole ainult ebaaus teiste elanike suhtes, kes selle kinni maksavad, vaid sellised omavolilised lahendused löövad kogu maja veesüsteemi tasakaalust välja. Meie töö on need kohad üles leida ja ühistule aus ülevaade anda.

Igal majal on oma “üllatus”

Me ei tule näpuga näitama ega kedagi süüdistama, vaid aitame ennetada seda hetke, kus peab hakkama naabri remonti kinni maksma või imestama, miks ühistu veearved nii suured on. Oleme näinud küllalt neid olukordi, kus üks vana ja väsinud ühenduskoht põhjustab terve püstaku ulatuses jama. Meie töö on need kohad üles leida enne, kui vesi korterisse või keldrisse jõuab.

Me ei hakka siin konkreetsid aadresse ette lugema, aga teostame seda tööd pidevalt ja näeme, et see väike kontroll säästab ühistule ja omanikele tuhandeid eurosid ning kuhjaga närve.

Kuidas edasi? Kui tunned, et ka sinu kortermaja vajaks üht põhjalikku kontrolli ja ühistul puudub tegelik ülevaade, mis seisus torustik korterites ja keldris tegelikult on, siis võta meiega ühendust. Tuleme kohale, vaatame süsteemid üle ja teeme selgeks, mis on kriitiline ja mis kannatab veel oodata.

Hoiame torud kuivad ja närvid puhkeasendis.

The post Torud seinte sees ja püstakud keldris – millal te viimati päriselt nende sisse vaatasite? appeared first on SanVek Group – Santehnilised tööd ja kinnisvarahooldus.

See on probleem, mis esineb pea igas kortermajas – ikka leidub keegi, kes keeldub seina avamisest ja nõuab ühistult terve ruumi remondi hüvitamist. Teeme asja selgeks tuginedes Eesti seadustele, Riigikohtu praktikale ja SanVek Groupi pikaajalisele kogemusele.

1. Mida ütleb seadus?

Eestis reguleerib seda teemat Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS). Vastavalt seaduse § 31 lg 1 p 3, on korteriomanik kohustatud võimaldama korteriomandi reaalosa (ehk korteri) kasutamist teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme (näiteks püstakutorude) korrashoiuks.

Lühidalt: Püstakud on kõigi korteriomanike ühisomand. Kui ühistu otsustab neid remontida, pead sa remontijad tuppa laskma ja võimaldama ligipääsu torudele. “Ostsin sellisena” või “kallis remont” ei ole juriidiliselt pädevad argumendid.

2. FOOKUS: Puuduv või liiga väike hooldusluuk – kes maksab?

Korteriomanikud eeldavad tihti, et ühistu peab taastama kõik, mis lõhutakse. Tegelikkuses jagunevad kulud järgmiselt:

• Liiga väike hooldusluuk või selle puudumine: Kui korteris on hooldusava liiga väike või puudub üldse, loetakse seda ligipääsu takistamiseks. See takistab veepüstakute regulaarset kontrolli ja hoone üldise seisukorra hindamist. Sellisel juhul on seina lõhkumine ja hilisem taastamine korteriomaniku enda kulu.
• Seina avamine on vältimatu: Oluline on mõista, et veepüstaku vahetusele ei pääse nagunii ainult hooldusluugist ligi – seina avamine on tööde teostamiseks vältimatu. Kui oled püstaku täielikult kinni müürinud, oled ise võtnud riski väärtusliku siseviimistluse purunemiseks.
• Võetud risk: Riigikohus on märkinud, et ühistu ei vastuta korteriomaniku poolt võetud riski eest ehitada püstak kinni viisil, mis ei võimalda hooldust ja vahetust ilma siseviimistlust rikkumata.

3. “Mõistliku taastamise” põhimõte: mis on ühistu kohustus?

Kui ligipääs oli tagatud (nt oli nõuetekohane luuk või kergsein), peab ühistu taastama olukorra võimalikult lähedaselt endisele, kuid seda mõistlikkuse piires:

• Terve vannituba vs. üks sein: Ühistu ei pea kinni maksma terve vannitoa remonti. Kui lõhutakse üks sein, piirdub vastutus selle osa taastamisega. Visuaalne ebakõla (uus plaat ei ühti vanaga 100%) on omaniku “talumiskohustus”.
• Defitsiitne plaat: Kui sama plaati enam ei toodeta, peab ühistu leidma sarnase asendusmaterjali. Ühistu ei ole kohustatud tegema “võimatut”.

Praktilised stsenaariumid:

4. Kes vastutab toru eest?

• KORTERIOMANIKULE (ERIOMAND): Torud, mis teenindavad ainult ühte korterit (nt valamu või WC äravool kuni ühenduseni püstakuga). Kui see lekib (ka seina sees), on see omaniku vastutus ja kulu.
• KORTERIÜHISTULE (KAASOMAND): Püstakud ja süsteemid, mis teenindavad mitut korterit. Hooldus ja vahetus on ühistu ühine kulu.

💡 SanVeki nõuanne: Ennetage probleeme!

Meie pikaajaline kogemus näitab, et parim lahendus on mõistlik suhtlus ja tark planeerimine.

• Ehitamisel: Jätke püstakutele alati ligipääs. Hooldusluukidest on kasu leket kontrollides, kuid torude vahetuseks on vaja avada suurem osa seinast.
• TARGAD LAHENDUSED (proffide soovitus):
  1. Teisaldatav kipsplaat: Püstakute ette on mõistlik panna plaaditud kipsplaat, mis kinnitatakse kruvidega (pead saab katta kleepsudega) või ainult silikooniga. Nii on tagatud suurepärane ligipääs ja vannituba jääb pärast tööde lõppu terviklikuks.
  2. Painutatud plekk: Paigalda püstaku ette sobivas värvitoonis painutatud plekk-kate. See katab torud viisakalt ära, on paari kruviga eemaldatav ja võimaldab meistritel koheselt tööle asuda ilma tolmu ja lammutamiseta.
• Remondi ajal: Enne vannitoa uuendamist uurige ühistult, millal on plaanis torustike vahetus. Tihti on mõistlik see töö koos ühistuga ette ära teha.

SanVeki praktilised soovitused:

1. Kokkulepe ühistuga: Enne tööde algust tee püstaku seinast pildid ja lepi kirjalikult (e-mailiga) kokku, millises ulatuses ühistu taastamise kompenseerib.
2. Kontrolli põhikirja: Loe täpselt läbi, mis on sinu ühistu põhikirjas kirjas remonttööde ja kulude jaotamise osas – seal on määratud, kes ja mis osas täpselt vastutab. See hoiab ära ootamatud rahalised nõuded.
3. Vastutus avarii eest: Kui püstak lõhkeb, sest sa ei lasknud seda vahetada, pead hüvitama kõigi naabrite veekahjustused. Kindlustus sellisel juhul appi ei tule.

Kas teie ühistus on plaanis torustike vahetus või vajate nõu, kuidas ligipääsu tehniliselt lahendada? SanVek Group aitab nii nõu kui jõuga, et tööd saaksid tehtud kiirelt ja minimaalse lammutusvajadusega!

The post Kas korteriomanik tohib keelduda seina avamisest püstakute vahetuseks? appeared first on SanVek Group – Santehnilised tööd ja kinnisvarahooldus.

Kuulkraan ei ole igavene seade
Paljudes kodudes ei liigutata vee peaventiili aastaid. Selle aja jooksul koguneb kraani sisse katlakivi ja sete, mis muudab kuulkraani liigutamise võimatuks või, mis veel hullem, kraan ei sulgu täielikult. Halvimal juhul võib vana kraani vägisi keeramine lõppeda selle purunemisega just siis, kui Sul on kõige kiiremini vaja vesi kinni saada.

Mida kontrollida enne puhkusele minekut?

• Proovi kraani liigutada: Korras kuulkraan peaks liikuma sujuvalt. Kui see on kinni kiilunud, ärge kasutage toorest jõudu – võite purustada kraani siseosa või toruühenduse.
• Kontrolli tihedust: Sulge peakraan ja ava seejärel segisti. Kui vesi jääbki nirisema, siis Sinu kraan ei pea enam vett.
• Otsi “rohelisi” märke: Kui kraani korpuse ümber on näha oksüdeerumist (rohekas või valge kiht), on see märk väikesest lekkest.

Kutsu SanVek appi ja saa täielik kindlustunne
Kui Sa pole kindel, millises seisukorras on Sinu kodu torustik või kui peakraan tundub liikumatu, siis ära riski omal käel. SanVek tuleb Sulle appi! Me hindame Sinu kodu kuulkraanide seisukorda ja vaatame üle ka ülejäänud santehnilised seadmed – alates segistiühendustest kuni boilerini. Nii saad lahkuda kodust rahuliku südamega, teades, et kõik on töökorras ja kontrollitud.

Väike kontroll täna hoiab ära suure mure homme!

The post Kas Sinu kodu peakraan on suveks valmis? Üks liigutus, mis säästab tuhandeid eurosid appeared first on SanVek Group – Santehnilised tööd ja kinnisvarahooldus.